Rahandusministeeriumi poolt tellitud uuring "E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses" viidi läbi 2021 sügisel. Ernst & Young Baltic AS töörühma kuulus ka ERK juhatuse esimees Margus Tammeraja, kes aitas läbi viia intervjuusid ja analüüsida e-arvete kasutamise või mittekasutamine erinevaid aspekte. Raamatupidajatele oluline teema sai üle aastate taaskord põhjalikumalt üle vaadatud ning järelduste põhjal on riik valmistamas ette konkreetseid toetusmeetmeid e-arvete laiema kasutuse tagamiseks.
Üheks oluliseks tõdemuseks on, et ehkki e-arved toovad ettevõtjale majanduslikku kasu, pidurdab nende kasutuselevõttu madal teadlikkus ning vähene motivatsioon. Samas eelistaksid paljud ettevõtjad vastu võtta just e-arveid. Üks võimalusi olukorda parandada oleks teavitada ostjaid kehtivast õigusest nõuda müüjalt müügiarve väljastamist e-arvena. Teadlikkuse tõstmiseks on riik järgmiseks aastaks ettevõtjatele koolitusi kavandamas ning siin saab ERK raamatupidajate erialaliiduna igati abiks olla.
Eesti majanduses saadetakse ja võetakse vastu igal aastal ligikaudu 65-75 miljonit arvet, millest hinnanguliselt 45 protsenti on e-arved. Sellest suurema osa moodustavad pankadesse saadetud e-arve püsimaksekorraldused. Mikro- ja väikeettevõtete vahelistes arveldustes on e-arvete osakaal samas kõigest 5 protsenti. Uuring nendib, et selle taga on ilmselt ökonoomilised kaalutlused.
Kuna e-arvete juurutamine annab suuremat efekti just nendele ettevõtetele, kus arveid on rohkem ning arved on tõenäoliselt ka suurema keerukuse ja mahuga, siis loob see ka motivatsiooni võtta kasutusele e-arved. Samas väikesed ja vähese ostuarvete mahuga ettevõtted ei pruugi aga pidada e-arvete rakendamist õigustatuks, kuna sellega kaasneb enamasti ka väike kulu.
EY pakub välja, et üheks võimaluseks olukorda parandada oleks luua regulatsioonides võimalus, kus ostjal oleks õigus nõuda müüjalt müügiarve väljastamist e-arvena. Sellise sooviavaldusena võib käsitleda e-äriregistris e-arve operaatori valiku tegemist. Sellisel juhul oleks müüjal oma majandustarkvara kaudu kohustus müügitehingu puhul kontrollida ostja e-arve valmidust ja selle olemasolu korral väljastada arve vaikimisi e-arvena. Säärane lahendus on näiteks kasutusel Soomes ning on seal aidanud suurendada e-arvete mahtu erasektoris.
Raamatupidamise seadus sätestab juba praegu, et raamatupidamise algdokument peab olema masintöödeldav ning seega võib väita, et e-arve nõudmise õigus on juba praegu seadusesse sisse kirjutatud. Tänane seaduse sõnastus on aga selline, et eelkirjeldatud mõte on sealt raskesti välja loetav, selle praktikas rakendamiseks on vajalik teha selgitustööd.
Rahandusministeeriumi täielik pressiteade on siin.
Lähemalt on uuringutulemustega võimalik tutvuda siin (PDF).
Uuringut esitleti ka reaalajamajanduse teemalisel konverentsil "From Plan to Practice!", mille salvestus on järel vaadatav siit.
