Viiruskriis pakub ajaloolist võimalust Eesti majandusstruktuuri uuendamiseks, selgub täna esitletud Arenguseire Keskuse raportist „Viiruskriisi mõjud majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“. Kriis kiirendab majanduses veelgi suundumust protsesse automatiseerida ja digitaliseerida ning viia kiirkorras ellu uuendustegevuse plaanid. 
„Koroonapandeemia toel saab hoogu üleilmsete majandussuhete muutumine. Võidavad need majandussektorid ja ärid, mida toidavad automatiseerimise, digitaliseerimise ja virtuaalkanalitesse kolimise trendid ning ka need, millele tulevad kasuks üha karmistuvad keskkonnanõuded,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Tulevik jõudis viiruse tõttu kiiremini kohale – pärast kriisi lõppu on meil mitu kraadi digitaalsem majandus ja ühiskond.“
Tea Danilov märkis, et Eestil on valida senise majandusstruktuuri kuluka säilitamise ja uue tee otsimise vahel. „Iga päevaga väheneb võimalus, et viiruskriisi lõppemisel saame jätkata sealt, kuhu kevadel pooleli jäime. Kriis on maailma vahepeal lihtsalt liiga palju muutnud,“ lisas ta. „Kiiresti jõuavad kätte ka automatiseerimisest ja digitaliseerimisest tulenevad muutused tööturul – eriti satuvad ohtu keskmise oskustasemega inimeste töökohad, samas suureneb tippspetsialistide puudus.“
Raportis „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“ joonistuvad välja kolm stsenaariumi Eesti majanduse tuleviku kohta. „Eesti jaoks on valikukoht, kas püüame viiruskriisis maksumaksja toel päästa võimalikult palju ettevõtteid, tegeleme soodsa majanduskeskkonna loomisega ja jätame ettevõtted turujõudude meelevalda või püüame riigi toel uuendada majandusstruktuuri,“ rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane.
Stsenaarium 1 „Alalhoiu majandus“
Kõige olulisemaks peetakse olemasolevate ettevõtete ja töökohtade säilitamist ning sotsiaalse olukorra halvenemisest hoidumist. Majanduskasvu taastumise eesmärgil toetatakse eelkõige suuri ja strateegilisi ettevõtteid.
Stsenaarium 2 „Suure ja väikese Peetri Eesti“
Majanduspoliitikas panustatakse eelkõige kriisi käigus toimuva iseenesliku uuenemise võimele ning sotsiaalpoliitilised kulud üritatakse kontrolli all hoida, et mitte ärikeskkonda kahjustada.
Kriisi soovitakse kasutada majanduse uuendamiseks, kuid tingimusel, et võidud ja kaotused suudetakse elanikkonna eri kihtide vahel mõistlikult jaotada ning saavutada kokkulepe teistes Eesti elukorraldust puudutavates olulistes valikutes nagu näiteks loodusvarade kasutamine. Prioriteet on majanduse ja taristu uuendamine kooskõlas Euroopa Liidu digi- ja rohepöörde agendaga.
Uurimissuuna „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ eesmärk oli anda kiirhinnang viiruskriisi käigus toimuvatele ja eelseisvatele muutustele. Eelkõige keskendub töö majanduslike mõjude selgitamisele ja tulevikuväljavaadete hindamisele, sh käsitletakse seda, kuidas võib muutuda Eesti majanduse struktuur ja konkurentsipositsioon teiste riikide suhtes.
Vaata lähemalt
- Raport „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“
- 08.12.2020 pressiesitluse slaidid
- Pressiesitluse järelvaatamine
- Raport: Viiruskriisiga kaasnevad määramatud tegurid
- Sektoraalsed lühiülevaated
- Vaata kõiki uurimissuuna „COVID-19 mõju arengusuundumustele“ materjale
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.
Arenguseire Keskus
https://www.riigikogu.ee/arenguseire
