01.12.2020
Raamatupidamise kutsealal on alates 2002. aastast kutse andjaks Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK). Esimesed kutseeksamid sooritati 2004. aasta sügisel. ERK korraldab raamatupidajate kutseeksameid kahel korral aastas kevadel ja sügisel.
Eesti Raamatupidajate Kogu on tunnistatud Kutsekoja poolt üheks taotlejasõbralikumatest kutse andjatest, kes hoolitseb hästi kutse taotleja informeerituse, eksamile registreerumise, eksami korralduse jt kutse andmise organisatoorsete aspektide eest. Eesti Raamatupidajate Kogu juures tegutsev laiapõhjaline kutsekomisjon ja ERK kutsekoordinaator Annely Tammai hoiavad eksamite kvaliteeditaset jätkuvalt kõrgel ja on hästi toime tulnud ka käesoleval viirusest räsitud aastal.
Kutsetunnistus
ERK on hinnanud kutsetunnistuse vääriliseks 4182 raamatupidajat seisuga 30. november 2020.
Eksaminandide arv püstitas rekordi 2017. aastal (571 kutse taotlejat), aga hoolimata tänavusest erakordsest aastast käis eksamil 389 inimest. Eksamile tulijate arvu on mõjutanud ka kutseõppeasutuste raamatupidamise eriala lõpetajate arv ning õppurite võimalus valida õppekava lõpetamiseks kas kutseeksam, mille edukas läbimine annab kutsetunnistuse või kooli lõpueksam (kutsetunnistust ei saa).
Joonis 1. Raamatupidaja kutseeksamitest osavõtt 2016-2020
Eesti Raamatupidajate Kogu teeb raamatupidajate kutseeksamite kvaliteedi tõstmise osas koostööd nii SA Kutsekoja, Rahandusministeeriumi (digieksamite projekt), tööandjate (nt raamatupidamisettevõtete esindajad) kui ka õppeasutustega tagades laiapõhjalise kaasatuse. Meie kõigi ühine eesmärk on, et kutsetunnistusega spetsialist on kõrgelt hinnatud nii tööandjate kui klientide hulgas, kuna tema teadmistel ja oskustel on suurem garantii võrreldes mõnel lühikursusel raamatupidamise ABC omandanud inimesega.
Eesti Raamatupidajate Kogul on hea meel tõdeda, et kutsetunnistuse tähtsus on üha kasvanud, järjest rohkem tööandjaid soovib kindlustunnet oma raamatupidaja värbamisel või raamatupidamisteenuse pakkuja valikul. Professionaalse raamatupidaja jaoks on kutsetunnistus kvaliteedimärgiks, mis tagab parema positsiooni tööturul, võimaldab kiiremini leida ootustele vastava töökoha või annab kindlustunde hakata ise ettevõtjaks-teenusepakkujaks.
Ülevaade 2020. sügise raamatupidaja kutseeksamist
Viimast kutseeksamit eristas suhteliselt suur vanemraamatupidaja, tase 6 kutse taotlejate arv: 38 huvilist. See oli tingitud „ERK tunnustatud raamatupidamisettevõtte“ kvaliteedimärgi projekti käivitamisest, kuna ühe tingimusena peab tunnustust taotlevas raamatupidamisbüroos töötama vähemalt üks vanemraamatupidaja, tase 6 kehtivat kutsetunnistust omav raamatupidaja. Sel põhjusel tulid eksamitele päris mitmed pika praktilise töökogemusega professionaalid, mis kajastus ka päris tugevas läbimisprotsendis: 78%. Tase 6 eksamitööde kõige tugevam osa oli finantsarvestuse ülesannete lahendamine ning üsna huvitaval kombel oli kõige nõrgem palgaarvestuse ülesannete lahendamine. Siin on tõenäoliselt põhjuseks igapäevaelus palgaprogrammide kasutamine, mis aga kuidagi ei õigusta palgaarvestusega seotud arvutuste ja konteeringute nüansside unustamist. Nii mõnelegi sai saatuslikuks ka valikvastustega ja miniülesannetega üldosa – see viitab mõnede praktikute vähesele kokkupuutumisele teatud arvestuslõikudega.
Joonis 2. Raamatupidaja kutseeksamite lävendi ületanute protsent 2016-2020
Raamatupidaja, tase 5 edukalt sooritanute osakaal on läbi aastate olnud veidi nõrgem kui vanemraamatupidaja, tase 6 tegijatel. Huvitav on märkida, et kahel viimasel sügisel on soorituse protsent olnud kehvam võrreldes kevadise eksamiga, mil osalevad valdavalt kutseõppeasutuste lõpetajad. See viitaks justkui praktiseerivad raamatupidajad on muutunud kehvemaks „eluvõõraste“ ülesannete lahendamisel. Tegelikkuses on ülesanded koostatud kutsestandardis ettenähtud pädevuse kontrollimiseks, mis eeldab ka nö akadeemilisena tunduvatele arvestusalastele küsimustele vastamise oskust ja teadmisi. Tüüpiliselt viimasele kolmele eksamile on nõrgemaid kohti ühe keerukama kompleksülesande lahendamine. Muus osas jaotusid vastuste eest saadavad punktid üsna ühtlaselt ehk oli neid, kes valdasid teemat/olid hästi ettevalmistunud ja neid, keda tabas eksamiärevus või jäi tõesti teadmistest vajaka. Seega viitavad sügisese eksamivooru kehvemad tulemused jällegi praktikute liigsele sõltuvusele raamatupidamistarkvarast ning kogemused ei jaotu ühtlaselt üle kõigi arvestuslõikude. Siinkohal meenub ühe eksaminandi küsimus – kui suur on tulumaksu määr – sest seda ei olnud ülesandes eraldi välja toodud.
Sel sügisel oli viimast korda võimalik varasema raamatupidaja assistent I kutsetunnistuse (tunnistus on küll tähtajatu, kuid vastav kutsestandard on kehtivuse kaotanud) omanikel „uuendada“ oma kutsetunnistus raamatupidaja, tase 5 kutsetunnistusega (samuti tähtajatu, kuid tugineb kehtivale kutsestandardile) sooritades juhtimisarvestuse lisamooduli eksami. 69% eksaminandidel see ka õnnestus. Juhtimisarvestus on üks kolmest plokist kõigi raamatupidaja, tase 5 eksamiülesannete kogumis ning sisuliselt on see aasta-aastalt järejst olulisema tähtsusega. Vastavalt OSKA arvestusala tööhõive tulevikuprognoosidele vajavad ettevõtted järjest enam raamatupidajaid, kes on suutelised kaasa rääkima ärinõustajana eelarvestamise, rahakäibe prognooside, tasuvusanalüüside, finantsanalüüsi jt keerukamatel teemadel.
Lõpetuseks toon esile eksamil osalenute tagasiside põhjal väljakooruva tüüpilise tõdemuse – ülesanded on jõukohased neile, kes on selleks valmistunud ning liiga keerulised neile, kelle ettevalmistus jättis soovida. Eksamiärevus võib halvata keskendumisvõime, mistõttu tavaliseks on saanud oma kehvaks osutunud töötulemustega tutvujate tüdemused „oleksin pidanud ülesande paremini läbi lugema“ või „kuidas ma küll võisin nii lihtsa asjaga eksida.“ Aga see on hea lähtekoht järgmisel korral eksami edukale sooritamisele. Palju õnne kõigile värskelt kutsetunnistuse saanutele ning edu ja visadust õppimisel kõigile kellega kohtume järgmistel kutseeksamitel 15. mail 2021.
Margus Tammeraja, ERK juures tegutseva kutsekomisjoni esimees
