EESTI
RAAMATUPIDAJATE
KOGU

Sotsiaalkindlustusamet maksab reedel, 5. oktoobril 79 370 inimesele üksi elava pensionäri toetust summas 9,13 miljon eurot. Toetus makstakse välja koos oktoobri
pensioniga, kas pangaülekandega või kojukandena. Uksik pensionar

Üksi elava pensionäri toetus on 115 eurot ja seda maksame üks kord aastas. Toetust maksame kõigile vanaduspensionieas olevatele inimestele, kes:  

  • elavad rahvastikuregistri andmetel üksi (vt lisaks, kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav)
  • kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal 492 eurot. 

  • Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid maksame selle välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist.  Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta võtame sotsiaalkaitse infosüsteemist. Elukohaandmed saame rahvastikuregistrist.

    NB! Me ei maksa toetust inimesele, kes perioodil 01. aprill - 30. september 2018 viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

    Üksi elava pensionäri toetust maksame igal aastal koos oktoobri pensioniga ja seda, kas inimene vastab toetuse saamise tingimustele, kontrollime igal aastal uuesti!
    Selleks, et saada toetust, peab inimene toetuse maksmise aasta 1. aprillist kuni 30. septembrini kogu perioodi jooksul:

  • olema vanaduspensionieas
  • elama rahvastikuregistri andmetel üksi (või elama hooldekodus; olema eestkostja või eestkostetav)
  • talle on määratud pension ja selle igakuine kättesaadav summa on väiksem kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension. 2018. aastal  492 eurot.
     
  • Näide 1: Vilma vanaduspensioniiga saabub 15. juulil 2018. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01. aprill 2018, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava pensionäri toetust. Kui ta elab 2019. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

    Näide 2: Jüri elab üksinda. Oktoobris 2018 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal juba mitu aastat ei ela. Jüri teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2019. aastal.

    Näide 3: Marta elab üksinda ja ta sai 2017. aastal üksi elava pensionäri toetust, kuid 2018. aastal toetust ei laeku.
    Andmete kontrollimisel selgub, et Marta pension oli 2017. aastal 468 eurot. Ta elas üksi ja tema andmed rahvastikuregistris olid korras ning ta kuulus seega 2017. aasta oktoobris üksi elava pensionäri toetuse saajate hulka.
    Aprillis 2018 indekseeriti aga pensioneid ning sellega seoses kasvas Marta pension 498 euroni kuus. 
    2018. aasta algusest on maksuvaba tulu määr kõigile, ka pensionäridele, 500 eurot ühes kuus. Kuna Marta enam ei tööta, siis saab ta kasutada kogu maksuvabastust oma pensionilt ja tema kättesaadava pensioni summa on 498 eurot.
    2018. aastal Martale üksi elava pensionäri toetust ei maksta, sest tema pension on suurem, kui 2018. aasta 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension - 492 eurot.

    Kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav

    Üksi elava pensionäri toetust on õigus saada ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel.

    Vanaduspensionär, kelle kättesaadava pensioni suurus on alla 492 euro, saab toetust ka juhul, kui ta:

  • on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk elab hooldekodus;
  • on küll samale elamispinnale sisse kirjutatud koos teise pensionäriga, kuid elab reaalselt üksi, sest teine pensionär on ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus;
  • on samale elamispinnale sisse kirjutatud oma eestkostja või eestkostetavaga (kui nii eestkostja kui eestkostetav on vanaduspensioni eas ja mõlemal jääb kättesaadav pension alla 492 euro, on õigus toetusele mõlemal).
  • elab koos oma ülalpeetava lapsega (lastega).
    NB! See erisus ei puuduta olukorda, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab oma enda alaealist või kuni 21-aastast õppivat last. 

    Kui saad pensioni ka välismaalt
  • Kui vanaduspensionär saab lisaks Eesti pensionile ka välisriigist pensioni, on üksi elava pensionäri toetuse saamise õigus juhul, kui Eestist ja välismaalt kättesaadava pensioni suurus kokku jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni ehk 2018. aastal alla 492 euro.

    Välisriigist pensioni  saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks meile teada andma oma välisriigi pensioni suuruse 1. aprilli 2018 seisuga.  

    Palume välisriigist saadava pensioni suuruse teatamiseks saata meile hiljemalt 31.augustiks 2018 oma pangakonto väljavõte või muu dokument, mis tõendab, kui suur on välisriigist kätte saadav pension. Ootame infot e-posti teel aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või posti teel aadressil  Endla 8, 15092 Tallinn.
    NB! Tõendit on võimalik esitada ka hiljem, kuid sellisel juhul võib juhtuda, et maksame ka toetuse välja hiljem.

    Toetuse saamisel ei ole takistuseks, kui vanaduspensionär saab muid tulusid

    Toetust maksame üksi elavatele vanaduspensionäridele, kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension (2018. aastal 492 eurot).

    Toetuse määramisel ja maksmisel ei ole takistuseks:

  • kui vanaduspensioniealine inimene töötab ja saab lisaks pensionile töötasu
  • kui ta saab muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.
  • Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega.
    Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.

    Allikas: Sotsiaalkindlustusamet