Eesti Raamatupidajate Kogu (edaspidi - ERK) jaoks on 2017. aasta olnud tavapärasest aktiivsem – meie kõigi tähelepanu on nõudnud suuremad ja väiksemad seadusemuudatused, samas on jätkuv majanduskasv tinginud suurema nõudluse raamatupidamisteenuste osas ja kasvanud on kutsetunnistuse taotlejate arv. ERK on Eesti ainsa raamatupidajate erialaliiduna saanud anda oma panuse raamatupidamist praktiliselt mõjutavate teemade arengusse ja tõmbab seetõttu jätkuvalt ligi oma valdkonna juhtivaid praktikuid. Järgnevalt lühiülevaade meie saavutustest lõppeval aastal.
Maksumuudatused raamatupidaja igapäevatöös
ERK maksude toimkond algatas 2017 aasta alguses aktiivse arutelu Tulumaksusseaduse (TuMS) muudatuse arutelu. ERK maksude toimkond tegi juba jaanuaris Rahandusministeeriumi Maksu- ja Tollipoliitika osakonnale ettepanekud maksuvaba tulu mõiste täpsustamise ja arvutamise metoodika kohta. Aruteludesse oli kaasatud ka Maksu- ja Tolliamet. Meie sekkumise tulemusena võeti seadusemuudatusest välja maksuvaba tulu ümberarvutamine tulumaksu kinnipidaja poolt, kuna kinnipidajal ei saa olla ülevaadet isiku kõikidest tuludest. See hoidis ära ka olukorra, kus suurte ühekordsete väljamaksete puhul oleks tulumaksu kinni peetud eelmiste kuude arvelt.
Tulumaksu arvutamise metoodika osas tegi ERK maksude toimkond ettepaneku loobuda TuMS-i §-s 42 esitatud astmelise maksuvaba tulu arvestusest (1 euro tulu iga 1,80 euro kohta) ja kasutada iga töötaja puhul tema tuludele vastavat maksuvaba summat. See idee täpselt sellisel kujul seadusesse ei jõudnud. Siiski asendati seaduses astmeline arvutusmetoodika konkreetsema valemiga, mis arvestab maksuvaba summat lineaarselt sõltuvalt tulu kasvust.
Arutluste käigus esitas ERK maksude toimkond Maksu- ja Tolliametile idee panna ameti veebilehele üles kalkulaator, mis aitaks inimesel oma tulumaksuvaba miinimumi summat ette planeerida. Toimkond juhtis tähelepanu ka seigale, et töötava pensionäri maksukoormus tõuseb, kuna kaob pensionäri tulumaksuvabastus.
ERK maksude toimkonna ettepanekute, kommentaaride ja selgituste alusel avaldati Postimehes tulumaksuseaduse muudatusi põhjalikult käsitlev artikkel, mis tekitas laia vastukaja.
ERK maksude toimkond tegi sügisel ka ettepaneku eristada selgelt maksuvaba tulu avalduste puhul alternatiive “arvestada maksuvaba tulu 0 eurot” ja “mitte arvestada maksuvaba tulu”. See on oluline, kui maksumaksja töötab samal ajal mitme tööandja juures. Sel juhul peab kuumäära alusel sotsiaalmaksu maksma see tööandja, kelle töötaja on valinud tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendajaks. Seetõttu on mitme tööandja puhul eriti oluline esitada maksuvaba tulu avaldus ka olukorras, kus töötaja palub tööandjal arvestada maksuvaba tulu 0 eurot.
Lisaks TuMS-i muudatustele tegeles ERK maksude toimkond veel metallitoodete pöördmaksustamise teemaga. Pöördmaksuga toodete puhul nõudis käibemaksu seaduse muudatus eraldi arve tegemist kliendile lisades kombineeritud nomenklatuuri koodid (edaspidi – KN- koodid), mille tulemusena tõuseks oluliselt selle valdkonna ettevõtete halduskoormus. ERK maksude toimkond juhtis koos Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga sellele seaduseandja tähelepanu ja käibemaksu seaduse muudatuses arvestati meie ettepanekut.
Tulemas on andmepõhine aruandlus
Fotol: Valdek Järvpõld
ERK osales 2017. aastal aktiivselt Maksu- ja Tolliameti poolt juhitud Aruandlus 3.0 projektis nii juhtrühmas kaasa rääkides kui ka andmete töörühmas. Meie töö tulemusena jõuti järeldusele, et andmepõhise aruandluse edastamiseks on sobivaim XBRL Global Ledgeri standardile vastav kirje formaat. ERK nõukoja liikme Valdek Järvpõldi töö tulemusena valmis konkreetne palga ja tööjõu maksude deklareerimiseks vajaliku konkreetse andmestruktuuri kirjeldus. Statistikaameti juhtimisel pandi paika ka kõik vajalikud klassifikaatorid, mis võimaldavad agregeeritud kirjete põhjal koguda kõik vajalikud andmed. Vastavad spetsifikatsioonid majandustarkvara arendajatele avaldati oktoobris Statistikaameti veebilehel ning põhimõtteliselt ollakse valmis alates 1. jaanuarist 2018 andmepõhiseks aruannete vastuvõtuks.
ERK toetab jätkuvalt üleminekut e-arvetele
Raamatupidamise digitaliseerimise eeltingimus on üldine üleminek digitaalsetele algdokumentidele. ERK toetab täielikult e-arvete esitamise kohustust avaliku sektori asutustele ning on valmis andma omapoolse panuse e-arvete laiapõhiseks kasutusele võtmiseks. Üks praktikas esinev sisuline mure on seotud andmete ja senise harjumuspärase visuaalse dokumendivormi (nn PDF-arve või traditsiooniline paberarve) vahelised erisused (nt ümardusvead). ERK on pakkunud välja idee, et juhul kui originaaldokumendiks on andmeid sisaldav XML-fail, siis ei pea sellele lisama arve väljastajapoolset PDF-faili, vaid üksnes XLS-faili, mis võimaldab XML-faili põhjal arve inimesele loetava vormi moodustada vaatamise hetkel. Ka Raamatupidamise seadus lubab minna üle üksnes digitaalsete originaaldokumentide kasutamisele. “Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste” määrus, mis võeti vastu mais 2017, sätestab samuti teabe ja andmete käitlemise primaarsuse võrreldes vanas mõistes dokumendihaldusega ehk toetab igati avaliku sektori teabehalduse digitaliseerimist.
Raamatupidamisteenuste toimkond asus tegutsema
Fotol: Ursula Noorväli
Ursula Noorväli (Baker Tilly Baltics’i partner) juhtimisel on aktiivselt asunud tegutsema raamatupidamisteenuste toimkond, mille eesmärk on töötada välja teenuste kvaliteedi tõstmiseks vajalik tugisüsteem. Alustasime teenusepakkujatele vajalike juhiste välja töötamist (rahapesu temaatika, isikuandmete kaitse määruse rakendamine, juriidiline raamistik, tarkvaralahendused jms). Kevadel kohtuti ka kolleegidega Soome Taloushallintoliitost, et arutada nende kogemuste rakendamist Eestis. Sügisel korraldati mitu paneeldiskussioonide vormis infopäeva, mis olid suunatud eelkõige raamatupidamisteenuse pakkujatele (rohke osavõtt ja positiivne tagasiside julgustab üritustesarja jätkama ka aastal 2018).
Fotodel: Veebipõhiste majandustarkvarade infopäev
Fotodel: Infopäev "Mida teha, et e-arved toimima saada?"
Rekordiline aasta kutse andmisel
Fotol: eksaminandid
ERK korraldas 2017. aastal rekordilise osavõtjate arvuga kutseeksamid: kokku osales 570 eksaminandi, kutsetunnistused said 289 kutse taotlejat. Kevadel ja sügisel toimunud eksamite populaarsuse on tinginud kutsekoolide lõpetajate suur osavõtt. Tulemuste osas on kindlasti arenguruumi, eriti juhtimisarvestuse poolel. Juhtimisarvestuse tähtsus kasvab tulevikus kindlasti veelgi, sest hinda lähevad raamatupidajad, kes oskavad kaasa rääkida ka ettevõtte tegevuse planeerimisel ja toetavad juhte majandustulemusi interpreteerides, mitte lihtsalt aruandeid kokku pannes.
Arvestualaste uurimustööde konkurss
Fotol vasakult: Margus Tinits, Sven Sester, Reet Kängsepp, Kurmet Ojamaa, Märt-Martin Arengu.
Esireas vasakult: Chrislin Nestra, Roman Budarov, Olga Poljakova, Kea Kullerkann, Vilve Raik.
Arvestusalaste uurimustööde konkurss on Eestis meie valdkonnas kõrgharidust omandavatel tudengitel ainus võimalus esitada lõputöö omavaheliseks mõõduvõtmiseks. Sellel aastal juba viiendat aastat toimunud konkursile esitati kokku 37 Eesti kõrgkoolides tänavu kaitstud magistri-, bakalaureuse-, doktori- ja muud uurimustööd. Võitjad viies auhinnakategoorias selgitasid Rahandusministeeriumi, Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate Kogu ja Eesti Siseaudiitorite Ühingu esindajad.
Arvestusalaste uurimustööde konkurss on hea näide kõrgkoolide, kutseühenduste ja avaliku sektori asutuste tulemuslikust koostööst. Hea meel on tõdeda, et aasta-aastalt on konkursitööde probleemiasetus muutunud praktilisemaks ja auhinnatud tööd on olnud äärmiselt kõrgel akadeemilisel tasemel. Kindlasti on konkurss aidanud avalikkusele olulist valdkonda fookuses hoida ning populariseerida tudengite ja abiturientide seas arvestusala.
Arvestusala on meie ühiskonnas viimastel aastatel olnud fookuses seoses seadusemuudatusetga, mille eesmärk on ühest küljest meie ettevõtluskeskkonna parendamine bürokraatia vähendamise teel ning teisalt läbipaistava ja tõhusa arvestussüsteemi tagamine. Rõõmustav on, et arvestusalased uurimustööd hoiavad kätt elu pulsil, aga samas lähenevad akadeemiliselt sügavuti probleemidele, mis nõuavad pühendumist.
Rahvusvahelised suhted
ERK kirjutas juunis 2017 Varssavis toimunud Poola Raamatupidajate Assotsiatsiooni kongressil alla koostöömemorandumile kaheksa riigi arvestusala organisatsioonidega. Eesti kogemused digitaalsete teenuste loomisel ja kasutamisel on kindlasti huvi pakkuvad erinevates riikides ka arvestusvaldkonnas. Seda kinnitasid ka koostöö raames tehtud visiidid Srpska Republika Raamatupidajate ja Audiitorite Assotsiatsiooni konverentsile ning Läti Raamatupidajate Assotsiatsiooni konverentsile, kus kohtuti erinevate riikide erialaliitude ja ettevõtete esindajatega. XBRL (eXtensible Business Reporting Language) rahvusvahelistel konverentsidel Helsinkis ja Frankfurdis on ERK tutvustanud e-arundluse kogemusi (nt majandusaasta aruande 100% elektrooniline esitamine) ning tutvustanud Aruandlus 3.0-projekti.
ERK liikmetele rohkem üritusi
ERK suvepseminar Vormsi saarel. Loe täpsemalt SIIT
Fotol: SEB Maijooksu sportlikud liikmed. Loe täpsemalt SIIT
Fotol: Koitjärve raba räätsamatkalised. Loe täpsemalt SIIT
Lõppev aasta oli ERK-le rekordiline ka oma liikmetele korraldatud teabepäevade ja ürituste poolest: üle 40 infopäeva, maksuhommiku, fookusteema koolituse, rääkimata suveseminarist, ühisest räätsamatkast ja SEB Maijooksust. ERK nõukoda korraldas mitu oma koosolekut väljaspool Tallinna – Mõdrikul Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis ja Kuressaares, kaasates ka kohalikke ERK liikmeid. Eriti oluline on see ERK strateegia uuendamise valguses – plaanis on saadud sisendi põhjal ajakohastada 2018. aasta märtsis toimuva üldkoosoleku ajaks ERK järgmiste aastate strateegilised suunad. Üle 700 liikme ootavad aktiivsemat kaasamist, sisukaid teabepäevi, meeleolukaid üritusi ja kasulikke juhiseid toimkondadelt. Jätkame kindlasti sekkumist arvestusvaldkonda reguleerivate seaduste, määruste, juhiste ajakohastamisel. Plaanime senisest tõsisemalt rääkida kaasa digiühiskonna loomisel, tehes koostööd nii avaliku sektori kui ka teiste erialaliitudega Eestis.
2018. aasta märtsis seisavad ees ERK uue nõukoja valimised, kus kõik üldkoosolekul osalevad liikmed saavad valida väärikate kandidaatide vahel. Siinkohal kutsume ka Raamatupidamisuudiste lugejaid erialaliiduga liituma ja nõukoja kandidaate üles seadma.
Eesti Raamatupidajate Kogu soovib oma liikmetele rahulikku jõuluaega ja rõõmsat aastavahetust!
Margus Tammeraja
Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees
