Eesti Raamatupidajate Kogu korraldab 6. mail 2017 taas üle Eesti raamatupidajate kutseeksameid.
Kellele ja miks on kutset vaja?
Inimene, kes tegutseb raamatupidajana, peab omama kutsetunnistust – see on raamatupidaja kvaliteedimärk! Üldjuhul me eelistame ju ikkagi käia arsti juures, kellel on vastav arstilitsents. Alternatiivsete võimaluste poole pöördume siis, kui oleme tavameditsiinis pettunud või tahame suuremaid riske võtta. Kõlab ju loogiliselt? Nii peaksid ka ettevõtte teenindamise ja nõustamisega tegelema kutsetunnistusega raamatupidajad.
Raamatupidaja või laiemalt arvestusvaldkonna spetsialisti eksimus ei too kaasa otseseid tervisekahjustusi ega sea kellegi elu ohtu, kui jätta arvestamata raamatupidaja enda stressirohked päevad mahukamate aruannete kokku panekul. Seetõttu on ühiskonna kontroll raamatupidaja ameti üle palju leebem võrreldes arstide või lennukipilootidega. Erinevalt autojuhist ei pea raamatupidaja tööle asudes ette näitama juhiluba, mis kinnitab liikluseksamite edukat sooritamist. Kas aga paarikuise raamatupidamiskursuse läbinu on tõesti samal tasemel võrreldes ülikoolis majandusarvestust tudeerinuga või kutsekoolis raamatupidajaks õppinuga - selle otsuse langetab tööandja või väikeettevõtjast raamatupidamisteenuse tellija enamasti heas usus paremal juhul tuttavate soovituste najal.
Kutsestandardid
Tööandja kindlustunde suurendamiseks ja ühtsete hindamisreeglite kehtestamiseks on loodud raamatupidamise kutsestandardid, mille alusel saab oma kvalifikatsioonitaset tõestada. Igale endast lugupidavale raamatupidajale on oluline, et teda peetakse professionaaliks mitte ainult haridusasutuse diplomi ja muljet avaldava elulookirjelduse, vaid ka kutsetunnistuse põhjal.
Raamatupidamise kutsevaldkonnas on hetkel kolm kehtivat kutsestandardit:
- Raamatupidaja, tase 5
- Vanemraamatupidaja, tase 6
- Juhtivraamatupidaja, tase 7
Varasem kutsetase raamatupidaja assistent I ei ole tagatud kehtiva kutsestandardiga seoses üleminekuga uuele kvalifikatsiooniraamistikule aastal 2013. Raamatupidaja assistent I kutsetunnistuse omanikel on võimalus asendada oma kutsetunnistus raamatupidaja, tase 5 kutsetunnistusega (tähtajatu) sooritades juhtimisarvestuse lisamooduli eksami.
Info kutseeksamite kohta www.erk.ee
ERK kui kutse andja
Inimeste kompetentsuse hindamiseks teataval kutsealal nimetatakse Kutseseaduse alusel kutset andev organ ehk kutse andja, kes omakorda moodustab hindamise ja sertifitseerimise tarbeks kutsekomisjoni.
Raamatupidamise kutsealal on alates 2002. aastast kutse andjaks Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK). Esimesed kutseeksamid sooritati 2004. aasta sügisel. ERK korraldab raamatupidajate kutseeksameid kaks korda aastas kevadel ja sügisel.
Siiani on ERK väljastanud kokku 3092 raamatupidaja kutsetunnistust seisuga 20. jaanuar 2017.
Eelmise aasta lõpus sai Eesti Raamatupidajate Kogu kutse andjana tunnustatud kui taotlejasõbralikud info jagajad. Täispikk artikkel siin
ERK-le on kutseeksamitel osalenud inimeste tagasiside alati oluline olnud. Siin saate lugeda kolme kutsetunnistuse omaniku arvamust.
Kutse omandamine on tõstnud minu enesehinnangut ja andnud mulle kindlustunde, et olen valinud õige tee elus. Raamatupidamine on minu jaoks rohkem kui lihtsalt igapäevane töö, see on kutsumus. Kutse olen ma omandanud sõltumata oma karjääriplaanidest, aga arvan, et see mängib veel suurt rolli tulevikus minu edaspidises karjääris.
Minu kutsetunnistust tunnustavad ka kolleegid ja tööandja, kes peavad seda suurepäraseks. Arvan, et sertifitseerimine minu töö kvaliteeti küll ei muuda aga see omab tähtsust minu enda teadmiste hindamisel erialaselt ning läbi selle tõuseb minu enesehinnang. Kutsetunnistus on minu jaoks minu töö kvaliteedimärk tööandjale, minu pädevuse tõestus ja see on eksamiga kinnitatud.
Arvan, et raamatupidamine, kui töö ja raamatupidaja kutsetunnistus ei oma ühiskonnas ja tööturul piisavalt kõrget tunnustust. Raamatupidaja, eriti pearaamatupidaja töö on rohkem ja rohkem seotud erinevate riskide hindamisega finants-, maksu- ja muudes valdkondades. Raamatupidaja töö pole enam kannete sisestamine või aruannete koostamine, vaid võime analüüsida finantsseisu, koostada eelarvet, hinnata riske, oskus seletada juhatusele ja ettevõtte omanikele finantsaruandluse sisu ja koostamise printsiipe.
ERK töö raamatupidajate kutseeksamite korraldamise ja raamatupidajate eest seismisel on aasta-aastalt muutunud paremaks ja toetab raamatupidamise kutsetunnistuse väärtust.
Kui algselt tundus, et kutsetunnistuse saamine on ilus asi mida näidata oma CV-s, siis täna ma enam nii ei arva. Minu meelest on see täiesti loomulik, et selline paber on iga raamatupidaja taskus. Kõrgeima kutsetunnistuse omamine annab enesekindlust ja julgust osutada raamatupidamisteenust ning finantsnõustamist olenemata kliendi tegevusalast või antud situatsiooni keerukusest.
Kindlasti on kutsetunnistuse omamine lihtsustanud mul raamatupidamise teenuse osutamist. Välisfirmade seas on see juba väga tavaline praktika, et uuritakse raamatupidaja tausta ning millist taset ta omab. Rõõm on, et ka Eesti ettevõtjad vaikselt liiguvad seda teed, et tunnevad huvi raamatupidaja pädevuse osas, mis peakski väga loomulik tavapraktika olema. Sa ju ei palka endale elektrikut, kui tal selle kohta paberit ette näidata ei ole. Minu karjääri on see mõjutanud ainult positiivselt. Eestis on hetkel veel nii vähe 6 kutsetunnistuse omanikke ja mina olen üks neist õnnelikest.
Minu tööandja Baker Tilly Baltics on minu kutsetunnistuse omandamist tunnustanud ja oskab seda hinnata. Samuti raamatupidamisteenuste juhina on see parim eeskuju oma tiimile, et tekitada neis soov ka ise saavutada kõrgeim raamatupidamise tase.
Lõpetuseks tõmbaksin siinkohal paralleele audiitorteenusega. Auditi teenust ostetakse ju sisse audiitorilt, kellel on vastav litsents ning järeldusotsuse saamine annab kindlustunde omanikele, et asjad on nende ettevõttes kontrolli all ning ühtlasi ka garantii, et asja kontrollis pädev ning litsentseeritud inimene. Sama loomulik mõtteviis peaks olema igal ettevõtjal, kes ostab raamatupidamisteenust sisse või ka ettevõtjal, kel on raamatupidaja palgal. Kas antud inimene on ikka pädev? Kas omab vastavat haridust/tunnistust? Kas mu finantsasjad on igapäevaselt ikka heades kätes?
Mul puudus raamatupidaja töökogemus ja ka töökoht. Võtsin töötuna lihtsalt ette, et õpin ühe vajaliku eriala ära ja näis mis saab. Kaks aastat õppisin ja õppisin, see ei olnud lihtne, aga raamatupidamine on mind alati huvitanud. Suur kukkumine oli siis, kui kutseeksamit esimesel korral ei sooritanud. Paljud lohutajad ütlesid, et "ahh see vaid eksam" jne. Hinges oli koguaeg ikka paha tunne, et kuidas ma ikka ei saanud seda paberit. Lohutasin, et see on ju kõigest paber, teadmised on mul ju ikka olemas. Tunne oli, et see paber ikka ei ole niisama paber, see ikka näitab midagi ja ma pean selle ikka saama! Kutseeksam pole kõige kergemate killast ja ma ei tahtnud eksamile nii minna, et õpin teemad pähe. Tahtsin asjadest aru saada ja võtsin ennast kätte! Õnneks oli kodune toetus ja ka kerge surve nii hea, et ma võtsin ennast kokku ja registreerisin uuesti kutseeksamile. Kui esimesel korral ei sooritanud juhtimisarvestuse osa, siis teisel korral sain selle osaga 100% hakkama. Omandasin raamatupidaja, tase 5 kutse.
Kui selle teemaga alustasin, siis olin töötu. Kes oleks võinud arvata, et kunagi Maaülikoolist saadud hüdrobioloogi eriala vahetub kunagi raamatupidamise eriala vastu. Nüüdseks olen loonud endale töökoha. Saan teha seda, mis mulle meeldib. Mul on veel väga palju õppida sellel eriala, aga algus on tehtud ja kutsetunnistus annab mulle kinnitust, et olen pädev omal alal. Kutse omandamine on mind muutnud palju enesekindlamaks.
